Kasvõi läbi lillede
Ilu.
Ma ei ole seni aru saanud miks on ta nüüdiskunstis ääremaale tõrjutud. Ei, ma saan aru küll, mis kunstnikke selleni viis, aga et ilu, hoolimata oma meeliülendavast omadusest, ei ole kaasaegses kunstis ikka veel oma positsiooni taastanud, seda ma ei mõista. Sellest saan jällegi aru, et ilule on ohtlik kui teda liiga palju saab, ta võib manduda ilutsemisse, kaotab oma loomuliku oleku. Ilu aga ei ole sugugi ühtne, tal on palju nägusid ja palju kaaslasi, tundeid kellega ta ühte heidab. Kummatigi on ta kõigi oma erinevate nägude juures alati äratuntav. Enamasti ka kollektiivselt, olenemata kultuuritaustast. Siis vaatan loodust: looduses on kõik ilus, isegi surm ja lagunemine ja õgimine elu säilitamise nimel. See, et elu tahab olemas olla on juba iseenesest ilus.
Kas lill on ilus? Või on ta lihtsalt selline nagu ta on – suurem, rikkalikum õis või õied äratavad rohkem tähelepanu, õie ehitus teenib vajaliku putuka ligitõmbamise eesmärki. Aga ilu? Inimesele on ta küll ilus, teiste elusolendite silme läbi me aga lilli vaadata ei saa, inimese taju on ses suhtes piiratud. Ja avar.
Mina lähtun sellest, et lill on ilus, ja ma vajan ilu nagu janune vajab vett. Eriti vajan ilu siis, kui kõik ümberringi laguneb. Läinud talve raskes meeleolus oli tõmme lillede poole eriti tugev. Kohalike sitkete ellujääjate, umbrohtude ja prahitaimede kõrval omandas vesiroos aga erilise tähenduse, kui kuulasin korduvalt BSWA (Lääne Austraalia Budistlik Assotsiatsioon) loenguid ja meditatsioone. Ka üks luuletus jäi selles pimedas ajas kuidagi eriliselt kauaks mõtteisse keerlema – William Wordsworth’i “Daffodils“. Lugesin ja kuulasin seda kümneid kordi ning iga kord oli sel sama tugev mõju, eriti lõpuridades. Mõistsin ja tundsin, mida ilu inimese sees teeb. Palusin Mathural luuletuse eesti keelde tõlkida, sest tahtsin, et selle luuletuse ilul oleks pääs kõigini. Ilu, sealt ta tuleb, kasvõi läbi lillede.
Tänan Eesti Kultuurkapitali, kelle lahke toetus tegi näituse teostamise võimalikuks; tänan Eesti Kunstnike Liitu loometoetuse määramise eest; tänan Mathurat luuletuse tõlkimise eest; tänan Enn Järvsood, kelle ootamatu toetus ühel eriti raskel hetkel osutus edasiviivaks jõuks; tänan Tiit Jaansonit, kes osutus äärmiselt sooja südamega galeristiks, tänan BSWA’d, kelle vabatahtlikud liikmed riputavad juba aastaid loenguid ja meditatsioone internetti kõigile kuulamiseks; tänan oma vanemaid, tänu kellele saan kogeda elu ja kunsti; tänan oma lapsi – elu õisi – ja tänan kõiki oma sõpru ja kaasteelisi – elu on tõesti seiklus ja alandlikukstegevalt ilus.
Anne Daniela Rodgers
19.01- 17.03 Väätsa rahvamajas Made Balbati näitus
Väätsa rahvamajasMaakondliku lauluvõistluse LAULUKAAR 2022 Türi valla piirkondliku võistluse tulemused
UudisedJõulunädalal lahtiolekuajad
UudisedMaakondliku lauluvõistluse LAULUKAAR 2021 Türi valla piirkondliku võistluse tulemused
UudisedLaulukaar 2021 Türi valla piirkondliku eelvooru info
UudisedUGALA TEATRIPILETITE SOODUSMÜÜK 4.–9. OKTOOBER
UudisedUGALA TEATRIPILETITE SOODUSMÜÜK 4.–9. OKTOOBER
Hea Ugala teatri sõber!
Teatame Ugala teatrist rõõmuga, et algamas on meie sügisene teatripiletite soodusmüük! 4.–9. oktoobrini on piletid Ugala teatri etendustele 13 € v.a muusikal “Once”. Sooduspiletid kehtivad Ugala etendustele kõikjal üle Eesti, sh Viljandis, Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Haapsalus, Võrus.
Lavastuste valikust võib leida meelepärast igale maitsele. Müügil on ka piletid kõikidele meie sügistele uuslavastustele – 06. novembril esietenduv maailmaklassika, F. S. Fitzgeraldi suurteos „Sume on öö“, hooaja avalavastus „Suveöö unenägu“ ja Ugala loomingulise juhi Tanel Jonase lavastus „Ema“.
Piletid on müügil Ugala kodulehel ja kassas, Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides üle Eesti. Internetist ostes valida soodustuse saamiseks rippmenüüst rida „Soodusmüük“ rea „Tavahind/Soodushind“ asemel.
Pileteid saab ka broneerida Ugala kassas kohapeal, telefoni ja e-posti teel. Broneeritud piletid tuleb välja osta hiljemalt 9. oktoobril. Nende eest saab tasuda ka pangaülekandega. Enne 4. oktoobrit tehtud broneeringutele soodusmüügi hinnad ei kehti.
Mängukavaga saab tutvuda ja pileteid osta SIIN!
Kohtumiseni Ugala etendustel Viljandis ja üle Eesti!
Ugala kassa
kassa@ugala.ee / tel 433 0777
07. veebruar- 03.märts Dmitri Kotjuhi fotonäitus “Sõjas tööl”
Kunstigaleriis02.02- 15.03 Ellu Roosme meremaalide näitus „Vee haardes“
KlaassaalisNäitus jääb avatuks kultuurikeskuse klaassaalis 15. märtsini 2023.
Minu nimi on Ellu Roosme. Olen sündinud ja kasvanud Türil ja seetõttu on mul eriti hea meel võimaluse üle jagada Sinuga oma näitust “Vee haardes” Türi Kultuurikeskuses. Maali- ja joonistamistunde sain Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis, õppides graafilist disaini. Suurel määral olen seda maailma aga ise avastanud ja lõuenditele jõuavad enamasti minu enda kontaktid loodusega. Tellimustöödena olen maalinud ka omajagu portreesid ning lemmikloomi. Lisaks maalimisele õlivärvide ja akrüülidega on mu süda rõõmus kui teen graafilisi töid, kus vahenditeks grafiit ja tušš. Minu töid ja tegemisi on võimalik näha kodulehel www.tormila.ee ja samuti FB-lehel Tormila OÜ.
Seekordse näituse märksõna on vesi, mis on mind sõna otseses mõttes endasse haaranud. Vesi, mida olen vaadelnud nii kaugelt kui päris sügavuti, on voolanud läbi mu südame ja seejärel lõuendile jõudnud… Loodetavasti toovad need, peamiselt meremaalid, vee olemuse ja salapära ka Sinuni.
Kui Sinule minu käekiri meeldib ja on soov mõnda minu töödest oma seinal näha või tekib soov endale armsat hetke maalina jäädvustada, siis võta julgesti ühendust.
e-mail: ellu.roosme@gmail.com;
tel: +372 5215345
21. juuni – 30. juuli Salme ja Aivar Andre loodusfotode näitus
KlaassaalisTüri kultuurikeskuse klaassaalis:
2. juuli – 27. august Anne Daniela Rodgersi maalinäitus „Kasvõi läbi lillede“
KunstigaleriisKasvõi läbi lillede
Ilu.
Ma ei ole seni aru saanud miks on ta nüüdiskunstis ääremaale tõrjutud. Ei, ma saan aru küll, mis kunstnikke selleni viis, aga et ilu, hoolimata oma meeliülendavast omadusest, ei ole kaasaegses kunstis ikka veel oma positsiooni taastanud, seda ma ei mõista. Sellest saan jällegi aru, et ilule on ohtlik kui teda liiga palju saab, ta võib manduda ilutsemisse, kaotab oma loomuliku oleku. Ilu aga ei ole sugugi ühtne, tal on palju nägusid ja palju kaaslasi, tundeid kellega ta ühte heidab. Kummatigi on ta kõigi oma erinevate nägude juures alati äratuntav. Enamasti ka kollektiivselt, olenemata kultuuritaustast. Siis vaatan loodust: looduses on kõik ilus, isegi surm ja lagunemine ja õgimine elu säilitamise nimel. See, et elu tahab olemas olla on juba iseenesest ilus.
Kas lill on ilus? Või on ta lihtsalt selline nagu ta on – suurem, rikkalikum õis või õied äratavad rohkem tähelepanu, õie ehitus teenib vajaliku putuka ligitõmbamise eesmärki. Aga ilu? Inimesele on ta küll ilus, teiste elusolendite silme läbi me aga lilli vaadata ei saa, inimese taju on ses suhtes piiratud. Ja avar.
Mina lähtun sellest, et lill on ilus, ja ma vajan ilu nagu janune vajab vett. Eriti vajan ilu siis, kui kõik ümberringi laguneb. Läinud talve raskes meeleolus oli tõmme lillede poole eriti tugev. Kohalike sitkete ellujääjate, umbrohtude ja prahitaimede kõrval omandas vesiroos aga erilise tähenduse, kui kuulasin korduvalt BSWA (Lääne Austraalia Budistlik Assotsiatsioon) loenguid ja meditatsioone. Ka üks luuletus jäi selles pimedas ajas kuidagi eriliselt kauaks mõtteisse keerlema – William Wordsworth’i “Daffodils“. Lugesin ja kuulasin seda kümneid kordi ning iga kord oli sel sama tugev mõju, eriti lõpuridades. Mõistsin ja tundsin, mida ilu inimese sees teeb. Palusin Mathural luuletuse eesti keelde tõlkida, sest tahtsin, et selle luuletuse ilul oleks pääs kõigini. Ilu, sealt ta tuleb, kasvõi läbi lillede.
Tänan Eesti Kultuurkapitali, kelle lahke toetus tegi näituse teostamise võimalikuks; tänan Eesti Kunstnike Liitu loometoetuse määramise eest; tänan Mathurat luuletuse tõlkimise eest; tänan Enn Järvsood, kelle ootamatu toetus ühel eriti raskel hetkel osutus edasiviivaks jõuks; tänan Tiit Jaansonit, kes osutus äärmiselt sooja südamega galeristiks, tänan BSWA’d, kelle vabatahtlikud liikmed riputavad juba aastaid loenguid ja meditatsioone internetti kõigile kuulamiseks; tänan oma vanemaid, tänu kellele saan kogeda elu ja kunsti; tänan oma lapsi – elu õisi – ja tänan kõiki oma sõpru ja kaasteelisi – elu on tõesti seiklus ja alandlikukstegevalt ilus.
Anne Daniela Rodgers